Hävis talvekasvuhoone koos kogu sisuga ühel ööl, ent selle taasrajamine on pikaajaline projekt. Hoonetki, paistab, ei saa tänavu veel uuesti püsti – ja samalaadse kollektsiooni enda taastamine võtab aega vähemalt kümme (tõenäoliselt enamgi) aastat.
Tänavu, see on siis 2017. aastal, suudame ehk taastada puukooli toimimiseks vajalikud vahendid (hävinud pumbad, kastmissüsteemi osad ja juurutuskasvuhoone elektroonika).
Suured tänud veelkord kõigile toetajatele! Kaktuste pakkujaile ütlen tänavu siiski kõigile kindlalt ära – taimi lihtsalt ei ole kuhugi veel panna…
Kampaania kaktusemaja taastamiseks
Harri Poom, pangakonto annetuste tarvis: EE431010010712629018
Laekunud annetused 11.-13. veebruaril::14. veebruaril ::15. veebruaril ::16. veebruaril ::17. veebruaril ::18.-20. veebruaril ::21.-24. veebruaril ::25. veebruarist 7. märtsini ::8.-23. märtsini ::24.-29. märtsini
Häving ja taassünd
Siit saab lugeda, mis ja miks meil 10.-11. veebruari öösel juhtus.
Uuestisünd
Suurem sodi koristatud
Eile saime küll suurema sodi ära koristatud, ent põhitöö ootab alles ees: tuha, süte, nõe ja kivide külge sulanud plastiku ära koristamine on üks tõsisemat sorti ettevõtmine. Välja tuleb vahetada lisaks veel kogu pindmine pinnasekiht – ülekuumenenud ja söestunud pinnas koos sulanud ja kõrbenud plastikuga ei ole kohe kindlasti asi, mis taimedele või iseendale hästi mõjuks.
Midagi jäi siiski alles ka!
Vasakpoolsel pildil on ahvisaba-kinniskaktus (Cleistocactus winterii ssp colademono), parempoolsel söödav jakoonijuur (Smallanthus sonchifolius).
“Ahvisaba” on küll tules kannatada saanud, ent suur osa juurtest ning nooremad võrsed on kenasti elus. Päästis taime see, et ampel, milles ta kasvas, kukkus tagurpidi maha ning kuigi pott ise ja suur osa turbasest mullasegust põles ära, sai tuli enne otsa, kui kogu taim ära põleda jõudis.
Ka jakoonijuure päästjaks sai paks turbakiht: ehkki kilekott, milles taim kasvas, põles ära ning pindmine turbakiht koos ülemiste kasvupungade söestus, jäi allapoole õnneks siiski päris mitu elujõulist pungadega risoomi. Pildil võib kasvupungi näha paremas servas, umbes 2/3 kõrgusel (väikesed lillakad muksud heledama tipuga). Jämedad juurikad iseenesest on jakoonijuure säilitusorganid – ja põhjus, miks seda taime köögiviljana kasvatatakse – ent neil pungi ei ole ning uut taime neist kasvatada ei saa. Tegelikult olingi ma üpris kindel, et juurikad, olles sügaval turbas, elasid tulekahju üle. Meeldiva üllatusena jäi ellu aga ka piisav hulk pungadega risoome!
Lähemal ajal mul siia midagi eriti lisada väga tõenäoliselt ei ole – asjad vajavad natuke settimist ning edasine korralikult läbi mõtlemist. Pealegi olen ma veel nelja nädala vältel koolis tööl nagu talvisel ajal ikka ning alles peale seda saan jälle täie jõuga aiandile ja taimedele pühenduda.