Mullu kasvatasin Eestis uudsete köögiviljadena kolme Lõuna-Ameerikast pärit, ent mujal maailmas üsna vähetuntud juurvilja – ulluukut, mugul-jänesekapsast ja söödavat jakoonijuurt. Kõige paremini läks korda viimase kasvatamine ja sellest põnevast juurviljast järgnevalt natuke juttu teengi.
Päris tundmatu see taim Eestis siiski ei ole, näiteks on Krista Kaur Tallinna Botaanikaaiast 2013. aastal temast ‘Maakodus’ kenasti ja põhjalikult kirjutanud (Loe artiklit).
Meil kasvas mullu kaks sorti: lillakakooreliste juurikatega ‘New Zealand Red’ ja valkjakooreliste juurikatega sort, kes ilmselt on ‘Cajamarca White’. Kreeka pähkli suurustest ühe pungaga risoomitükkidest kasvasid sügiseks võimsad pooleteise meetri kõrgused lopsakad taimed. Juurikasaak ulatus üle viie kilo taime kohta, suurim saak oli ligi seitse kilo taimelt.
Kasvatamine pole üldse keeruline, meie kliima sobib talle väga hästi. Taim kardab siiski miinuskraade ja on üsna pika kasvuajaga, seega tuleb istikud ette kasvatada. Meie jakoonijuured kasvasid suve läbi suurtes, paarisajaliitristes kilekottides ja see viis õigustas end kenasti. Algul tundus küll, et kasvuanum on liiga suur, ent tegelikult oli selline suurus lõpuks just paras. Muidugi võinuksid taimed esimesed paar kuud väiksemas anumas olla, sest hoogne kasv algas alles suve teisel poolel. Juurikasaak kujunebki välja hilissuvel ja sügisel. Mida pikem taime kasvuaeg on, seda suurema saagi lõpuks saab.
Tekstuurilt meenutab taime söödav osa, säilitusjuur, natuke nashi-pirne (kaubanduses pigem pirnõuna nime all tuntud): valge, karge ja tõesti väga mahlane. Kuigi juurvili, on ta tarbimisomadustelt sarnane pigem puuviljadega, olles küllaltki magus (eriti veel peale nädalast päikese käes seismist). Mulle omale maitseb ‘Cajamarca White’ pisut rohkem: juur on veidi magusam ja tekstuurilt natuke õrnem. Mitte et ‘New Zealand Red’ nüüd kuigivõrd halvem oleks – ega tegelikult muidu vahest aru ei saagi, kui mõlemat koos ei proovi. Kooritud ja tükeldatud jakoonijuur tumeneb õhu käes aeglaselt, kuid maitset see ei tundu mõjutavat. Tarbitakse jakoonijuurt eelkõige toorena, ent teda võib ka keeta. Veel tehakse juurikatest siirupit ja müügil on ka jakoonijuurepulber.
Hoolimata oma magusast maitsest on jakoonijuur tegelikult väga hea dieettoit: kuna suhkrud esinevad temas inuliini ja fruktooligosahhariididena, mida inimorganism õieti ei omastagi, on jakoonijuure kalorsus väga madal (15…20 kcal/100g) ja glükeemiline indeks nullilähedane. Fruktooligosahhariide ei suuda omastada ka suus olevad kaariesebakterid. Samas mõjuvad FOS-id probiootikumina, mõjutades inimese seedesüsteemi mikrofloorat inimesele soodsas suunas. Lisaks on jakoonijuures veel arvestatavas koguses kaaliumi ning antioksüdante!
Tere!
Kas te sügisel jakoonijuure risoome ka müüte? Tahaks järgmisel aastal bataadi, okra, füüsali, suhkrumaisi, arbuuside ja melonite kasvatamise kõrval ka jakoonijuure kasvatamist proovida.
Tere! Olen samuti huvitatud päevalille asemel jakoonijuurt kasvatama. Palun võimalust mõni juureke endale ka hankida.
Palun mulle ka. Anneli
Varsti hakkan e-poe kaudu müüma!
Ma ei kannatanud nii kaua oodata ja tellisin mullu kevadel eBayst. Saak oli vaatamata mugulate üsna hilisele kohalejõudmisele (aprillis Poolast tellitud kauba sain kätte alles mai keskel, tänu paki Eesti tollis pikalt kinni istumisele, kontrolliks lahti lõikamisele ja seejuures osa mugulate idude ära lõhkumisele) korralik, taimi õnnestus sooja sügise tõttu maas kasvamas hoida oktoobri lõpuni, kuigi esimene kergelt kahjustanud öökülm oli juba augustis.
Proovisin juulis taimi lisaks paljundada haljaspistikutega, kuid noored haljaspistikud ei juurdunud. Küll aga juurduvad väga hästi vanemate varte alaosast tehtud pistikud, need jäävad siiski liiga sügise peale ja noored pistikust kasvama hakanud taimed tuleks kuidagi ületalve pidada. Kui oleks teadnud, et talv nii pehme tuleb kui tänavu, siis oleks isegi püüdnud hoida, aga novembri lõpus ähvardas ilmateade korra kõvemat külma (nii -15 ja külmemat) ja ma jätsin siis taimede poputamise ja katmise, mistõttu lubatust siiski leebemaks osutunud külm ilusad lopsakad pealsed ära võttis. Eelnevalt olid need katte all üle elanud mitu -10 ringis öiste temperatuuridega perioodi. Kuna juurikad said sügavale multši alla, siis väike lootus on, et ehk mõnele jäi eluvaim sisse.
Küll aga on väga kenasti kasvana läinud paljunsusmugulad, mis üles võtmisel teiste küljest lahti murdusid ja mille ma ärakuivamise vältimiseks juba detsembris pottidesse istutasin. Ka suuremad paljundusmugula pundid, mida hoian ämbrites kergelt niiskes liivmullas, on ajanud välja mõned kenad rohelised võrsed.
See taim, millelt suvel võtsin haljaspistikuid, andis justkui vähem saaki, seega saagi seisukohast pole pistikutw võtminw üldse hea mõte. Aga kust see tarkus tuleb, kui wi katseta?
Söödavad juurikad on üllatavalt hästi säilinud ja on siiani kenasti pringid. Need mugulad, mis üles võtmisel pooleks murdusid, sõin u kuu aega pärast üles võtmist ära või jagasin headele tuttavatele. Magusus on ajaga pidevalt kasvanud.
Väga huvitav, mul tekkis ka tahtmine proovida kasvatada. Palun mulle ka tükikese juurt müüa sügisel kui saak üles nopitud. Minu tel nr on 56918469
Tere. Huvitav juur, sooviks oma aeda ka istutada. Kas müüte? Kas saadate?
Sooviksin ka natuke jakoonijuurt,kui võimalik
Võtsin jakooni juurikad 1. nov üles. Õitsema nad mul ei läinudki, aga mugulaid tuli ootamatult palju. Maitse poolest on praegu midagi porgandi ja pirnõuna vahepealset, ehk lähevad seistes magusamaks. Minu oma pere suhtus üsna ettevaatlikult neisse juurikatesse aga töökaaslased sõid ja kiitsid 🙂