Talv on üldiselt üks üsna ebameeldiv aastaaeg – ja iseäranis veel selline, millega meid tänavu ‘õnnistatud’ on. Et selle rõõmutu ja torssis ajaga kuidagi toime tulla ja kevadesse välja kesta, olen talviti ikka mingi võimaluse leidnud midagi külvata, pookida või istutada. Tavaliselt on nendeks kaktused, mille abil omale tuppa tihti juba novembris personaalse kevade organiseerin: välitööd on selle aja peale tehtud ja aega laialt käes.
Kaktustele tegelikult see hilissügisene või varatalvine külviaeg sobibki väga hästi: suvise päikese eest peaks tärkavaid seemneid ja noori seemikuid nii või teisiti kaitsma. Lampide all aga tunnevad nad end väga hästi, kasvavad lõbusalt ja soojendavad südant. Täiskasvanud taimedel on talvekasvuhoones siiski sügav puhkus, jahedas ja kuivas talvitununa õitsevad taimed järgmisel aastal rikkalikult. Septembris kastsin viimati ning järgmine kord tuleb alles märtsis või isegi aprilli algul.