Tänavune suvi – niipaljukest kui teda on – ei tõota avamaal kasvavaile melonitele ja arbuusidel midagi head. Või mis arbuusidest-melonitest rääkida, kui kurgid ja suvikõrvitsadki seal vaid kiduvad ega taha mitte kuidagi kasvada! Kasvuhoones on pilt siiski enam-vähem ja saagilootus päris suur.  Et meil on tänavu kasvamas paarkümmend sorti kummastki, tõotavad meie augustilõpu aiapäevad rohkem huvitavat, kui kolmel viimasel aastal pakkuda on olnud.
Kui avamaal teevad tolmeldamise töö mesilased ja muud putukad kenasti ära, siis kasvuhoones peab ise mesilast mängima ning õietolmu isasõitest emasõitele, täpsemalt tolmukailt emakasuudmeile kandma. Keerulist selles midagi ei ole, aga kunstliku tolmeldamiseta jääb saak saamata.

Kõige lihtsam viis õietolmu üle kanda on emasõielt õiekroon ettevaatlikult ära rebida, noppida isasõis ja eemaldada sellegi õiekroon ning siis tolmukaid õrnalt vastu emakasuuet hõõruda. Edukaks tolmeldamiseks peavad õied värskelt avanenud olema (emakasuue värske kollane ja kleepuvniiske ning tolmukad õietolmuga kaetud). Isasõie võib võtta nii samalt taimelt kui mõnelt teiselt, ainult et tolmeldama peab siiski melonit meloniga ja arbuusi arbuusiga. Ei tee sugugi paha üht emasõit paari-kolme isasõiega tolmeldada.

Kasvuhoones on ruumi kokkuhoiu mõttes targem taimed vertikaalselt toestada, nii saab väikeselegi pinnale palju taimi ära mahutada. Ja pealegi on ülesseotud taimi lihtsam ja mugavam hooldada ka. Probleem on ainult selles, et kuna meloni ja eriti arbuusi viljad on päris suured, tuleb lisaks taimele endale veel ka iga vili eraldi toestada. Iseenesest see ju keeruline ei ole, melonitel piisab enamasti lihtsalt tuginöörist viljavarre all, ent arbuusi viljad on tavaliselt suuremad ning nende puhul oleks paslikum näiteks sibulavõrku kasutada, mis siis tervet vilja toetama peaks.