Millesse istutada tundlikumad sukulendid, sh kaktused?

Aeg ümberistutamisele mõelda

Ariocarpus agavoides

Ümberistutusaeg on varsti käes – mõni nädal veel – ja juba võikski alustada. Paljud kaktused ja muud sukulendid, sh praktiliselt kõik liigid, kes looduslikult iseäranis veevaestes oludes kasvavad, on heitjuurised mis tähendab, et nende peenemad, vett ja toitaineid imavad juured surevad taimede puhkeolekusse minekul ja alles jäävad vaid jämedamad, nö skelettjuured.

Uue kasvuperioodi algul tekivad neile juurepungad, millest tingimuste sobivaks muutumisel väga kiiresti uus imavjuurestik kasvab ning pika kuiva puhkeperioodi kestel üsna krimpsu tõmbunud varre ülikiiresti uuesti veega täidab. Näiteks võivad talve jooksul üsna kokku kuivanud agaavkaktused (Ariocarpus) oma turgori juba päeva või paarigagi täielikult taastada. Selle eelduseks on muidugi terve ja kahustusteta juurestik.

Juured ei taastu vigastustest sugugi alati

Kui paljude kiirekasvuliste kaktuste ja muude sukulentide juurestik on väga vastupidav ja taastub kahjustustest kiiresti, siis kapriissemad liigid põevad juurevigastusi kaua. Ehkki kaktused on tihti võimelised uued juured kasvatama ka peale varasema juurestiku täielikku hävimist, ei kehti see nõudlikumate liikide suhtes. Neid saab peale juurestiku hävimist sel juhul päästa vaid vastupidavale alusele pookimisega ja sedagi mitte alati: kui juured on liigniiskuse tõttu mädanema läinud ja kasvataja õigel ajal ei märganud, võib mädanik juba ka varresse levinud olla. Kui nii, siis võib oma lemmikuga enamasti hüvasti jätta.

Siin on kasvataja lootusetult hiljaks jäänud, mädanik on juba üsna kaugele varresse levinud. Ja juhtsoonte kaudu on mädanik varres veel märksa kõrgemale levinud kui pealt näha on. Tipuosa võib-olla õnnestub uuesti juurutada või pookida – aga võib-olla ka mitte, sõltub, kui kõrgele mädanik on levinud.
[pilt internetiavarusist]

Õige istutussegu olgu sõre ja õhurikas

Niisiis on taimed ümber istutada juba enne kasvu algust ja enne esimest uue hooaja kastmiskorda. Õige istutussegu jämedateraline ja hästi õhurikas, olles samal ajal siiski suuteline vett siduma ja seda endas hoidma. Kuivana pudeneb selline segu juurte ümbert kergesti ära. Mullapall ei lagune vaid nende liikide puhul, kelle peened narmasjad juured puhkeperioodil ei sure. Nõudlikumate liikide jaoks kaktusemullad, mida müügil olen näinud, ei sobi – need kipuvad olema liiga peeneteralised, mistõttu on ülekastmisoht suur. Sõredast istutussegust valgub ülearune vesi välja, peeneteralises hoiavad kapillaarjõud aga vett liiga hästi kinni ja juurtel tekib õhupuudus.

Vasakul siilikkaktus (Echinopsis). Selle perekonna suur osa liike on väga vähenõudlikud ja neile sobib pea iga mullasegu, mis kaktusemulla nime all müügis.
Paremal on uimakaktus (Lophophora). Uimakaktused on pirtsakamad ning neile ostetud mullad pigem ei sobi – on oht, et need jäävad Lophophora liikide jaoks peale kastmist liiga kauaks liiga märjaks.

Segame mulla ise kokku!

Hea struktuuriga universaalne istutussegu:

1 mahuosa mättamulda
Mättamuld olgu pisut savikam ja hästi kena sõmerja struktuuriga. Ise kasutan tihti mutimullahunnikuid – jääb kaevamine ära!
1 mahuosa turvast
See olgu neutraliseerimata! Sobib näiteks rodoturvas, ei sobi hästi aga kurgi- või istikuturvas. Turvas ei peaks ka väga lagunenud olema – heledam on parem.
1 mahuosa liiva
Liiv olgu võimalikult sõre, peenike rebaseliiv (möll) ei sobi üldse. Hea on ehitusliiv terasuurusega 0,65…2 mm. Ise kasutan seda.

Selline segu on ühtaegu piisavalt õhurikas ning suuteline ka vett kinni hoidma. Kõige kapriissematele liikidele pole see aga ideaalne ning osa kaktusi näiteks ei taha väga turvast. Tünn- ja agaavkaktused (vastavalt Ferocactus ja Ariocarpus) näiteks ja tegelikult enamik Mehhiko endeemseid kaktusi.

Teine universaalne segu, mida kasutan nii kaktuste kui muude sukulentide jaoks, ei sisalda üldse mulda! Selles on vaid mineraalsed komponendid ja 0% huumust. Lihakajuurelistele sukulentsetele taimedele on see parem kui ülalkirjeldatud segu. Näiteks adeeniumeid ja mitmeid havortiaid (nt Haworthia truncata) on hooletum just selles huumusvabas segus kasvatada.

Koostis:

3 mahuosa graniitliiva
Seesama, mida libeduse vastu tänavale külvatakse
1 mahuosa mittepaakuvat kassiliiva
Kindlasti mittepaakuv, see on oluline! Ja mitte orgaaniline materjal (saepuru-, põhu- või mis iganes taimsest materjalist graanulid). Väga hästi sobi Kittyfriend (bentoniitsavi helbed).
1 mahuosa vermikuliiti või perliiti
Ise eelistan vermikuliiti, sest perliidi väljanägemine mulle lihtsalt ei meeldi, muud vahet polegi.

Et selles segus pole toitaineid ollagi (bentoniitsavis natuke ikka on . aga õige vähe), siis selle kasutamisel tuleb taimi kindlasti väetada. Väetised võib kastmislahusega anda – aga võib kasutada ka pikatoimelisi väetispulki või -graanuleid. Nii on mugavam!

Graniitliiv teeb istutussegu küll väga raskeks – aga sobib lihakate juurtega sukulentidele väga hästi. Nagu ka kivi- ja graniitlehikute istutussegusse.
Selline kassiliiv (bentoniitsavi helbed) ei paaku
Alumises topsis on vermikuliit, ülemises perliit. Mõlemad sobivad istutussegusse ühtviisis hästi.
Havortiate seemikud tunnevad end sellises puhtalt mineraalses istutussegus väga hästi.
Ka adeeniumitele sobib selline istutussegu paremini kui mullasegud. Väetada muidugi tuleb siin rohkem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga