Magus suvi

Maguskirsid, rahvasuus murelid, on ühed meie aedade maitsvaimatest puuviljadest

Nagu paaril viimasel suvel, on ka tänavu murelipuud saagi raskuse all lookas. Imelikul kombel polegi herilased vilju noolima tulnud – ju siis see möödunud väga heitlik talv neile eriti ei sobinud. Linnunuhtlusest kirsiaias oleme tänavu ka pääsenud – tänu lähikonnas pesitsevale konnakotkale, kes meie viljapuuaia oma jahipiirkonnaks valinud on. Kui elumaja juures kasvavailt puilt saaki õieti ei saa – vaid kirsikivid ripuvad viljavarte otsas – siis jõeäärsest viljapuuaiast, kus meil enamik kirsipuid kasvab, hoiavad kirsimaiad linnud kohe hirmuga eemale. Vähemalt üks julgur siiski oli olnud – nagu aia ääres maas vedelevate sulgede põhjal otsustada võis.

TÕMMU varase sordina hakkas juba nädala eest süüa kõlbama ning praegu on ta täisküps – peaagu mustad marjad on tõesti imemaitsvad
ELLE on samuti varane sort ja just praegu täisküps. Ilusad säravpunased ja maitsvad viljad ei ole tal nii tumedad kui Tõmmul.
ARTHUR kröömikese hilisema sordina tahab veel pisut küpseda, ent valikuliselt puust tumedamaid marju noppida saab temaltki
POLLI MUREL tahab ka veel natuke küpseda, enne kui päris heaks saab – ja siis on ta üks maitsvamaid murelisorte üldse!
MADISSONI ROOSA (kes täisküpsena küll pigem punase viljaga on) hakkab juba värvi muutma, ent süüa veel hästi siiski ei kannata

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga