Lehetäidele säru!

Lehetäid pole just aedniku parimad sõbrad.

Nagu eelmises postituses lubatud, teen täna juttu lehetäidest.Koos taimede ärkamisega ärkavad ka lehetäid ja muud tegelased, kes värskest rohelusest matti võtta loodavad. Lehetäid talvituvad munadena ning hooaja esimene põlvkond koorub umbes sel ajal, mil pungad avanemas on – lausa enne lehtimist. See põlvkond on võrreldest edasiste, suviste, põlvkondadega siiski veel suhteliselt väikesearvuline, sest ega kaugeltki kõik munad ei talvitu.  Suvel lehetäid poegivad, ent viimane põlvkond sügise hakul muneb munad, mis jäävad talvituma.

Lehetäid ja nende kahjustus

Vasakul lehetäide talvitunud munad (mustad) ja lehetäi ise, paremal poegiv lehetäi.

Erinevatel taimedel toimetavad eri liiki lehetäid, ent üks ja sama liik on tihti polüfaag, st toitub paljudel taimedel ilma selget eelistust omamata. Aedniku mätta otsast vaadates polegi kuigi oluline, mis liik parasjagu just seda taime piinab, sest nii kahjustus kui tõrje on kõigil neil ühesugused. Mõni taimeliik, näiteks maguskirsipuu, on nende kahjurite suhtes aga siiski eriliselt tundlik.

Kirsipuid kahjustab eelkõige musta värvi kirsipuu-lehetäi. Juba vähese kahjurite arvu korral tõmbuvad lehed krussi ning lehetäide rohke esinemise korral väänduvad ka võrsed, mille kasv siis kinni jääb. Eriti tundlikud on noored kirsipuud, kes tugeva kahjustuse korral lausa hukkudagi võivad.
Vasakult paremale: lehetäid kirsipuu, ploomipuu ja õunapuu lehel.

Tõrje

Kui lehetäid aeda ilmuvad – ja ilmuvad nad paratamatult! – siis ei saa neil ikkagi päris omatahtsi toimetada lasta. Midagi tuleb ette võtta…

Mahetõrje

Kõige mõistlikm ja ilmselt ka kõige odavam on oma aed kujundada sellisel viisil, et kahjuritel, sh lehetäidel seal võimalikult ebamugav oleks ja kasuritel seevastu jälle hea toimetada. Lehetäidest päris lahti ei saa mitte ühelgi viisil, ent kui oskame ja viitsime aias kasulikele putukatele häid tingimusi luua, kujuneb seal välja kahjurite-kasurite tasakaal ning kuigi kahjuritest priiks me kunagi ei saa, ei võta nad enamasti ka võimust. Tõsi, alati on võimalik, et nii ei lähe ja vahel ei suuda kasulikud putukad lehetäisid vaos hoida. Eks siis peab midagi muud ette võtma.

Aiasõbrad. Vasakult paremale: pehmekoorlane koos kaht liiki lepatriinudega, sirelane ja sirelase vastne lehetäidega maiustamas.

Peamised maheda tõrje viisid

Segaistutus
Mitut liiki taimi lähestikku kasvamas ajab kahjureid segadusse ning neil on raskem oma lemmiktoidutaime üles leida. Lisaks toimivad mõned taimed ka kahjuripeletitena – nt ahtalehine tagetes ja teisedki tugeva lõhnaga taimed.
Kasurite meelistaimed
Värvikat kauaõitsevad nektaririkkad taimed on silmale kenad vaadata, aga meelitavad aeda ka näiteks sirelasi, lehetäide ühte kurjemat vaenlast. Valmik toitub nektarist, ent vastsed on tõelised röövloomad: üks sirelase vastne võib oma elu jooksul lausa tuhatkond või enamgi lehetäid ära süüa.
Mehaaniline tõrje
Taimedel toimetavad lehetäid võib lihtsalt näppude vahel laiaks litsuda või siis veejoaga maha pesta. Tugevama kahjustuse ja krussis lehtede korral on aga mõistlik kahjustunud võrse latv või vähemalt krussis lehed ära lõigata ning hävitada
NeemAzl ja teised looduslikud preparaadid
Lehetäisid hävitavad mitmedki väega taimedest tehtud preparaadid. NeemAzal on kommertspreparaat ja valmiskujul ostetav, ent variante on teisigi: nt roheline seep koos sibulakoore, küüslauguküünte või põldosja tõmmisega. Kõik need preparaadid on leebe toimega ning eelkõige kasutamiseks enne, kui asi väga kurjaks läheb.
Feromoonpüünised
Lehetäide jaoks feromoonpüüniseid küll pole, ent herne-, ploomi- ja õunamähkurile ning õunakoile on nad täiesti olemas ja saadavalgi. Feromoonpüünised on liigispetsiifilised ning toimivadki vaid ‘oma’ kahjurite vastu: ploomimähkurit õunamähkuri püünis ei püüa.

Keemiline tõrje

Keemilise kahjuritõrje juures kehtib kuldne reegel: nii vähe kui võimalik, ent nii palju kui vaja täpselt õigel ajal ja õiges kohas. Õige ajastus tähendab kahjurite ilmumist. Varem pole ju kedagi tõrjuda ning tõrjega hilinemine maksab kätte kas saagikao või lausa taime hävinguga. Koduaedades kasutamiseks lubatud keemilised putukatõrjevahendid on kõik kontaktmürgid, st peavad kahjuriga vahetult kokku puutuma. See tähendab, et lehte pealt pritsides lehe allküljel toimetavate lehetäidega ei juhtu midagi.
Keemilise kahjuritõrje juures on aga see oht, et kasulikud putukad saavad valusamalt pihta ning mürgi mõju lahtudes ei ole enam suurte kedagi, kes kahjureid vaos hoiaks. Oskamatu keemilise tõrjega võib seetõttu nö tsüklisse sattuda – mida rohkem priitsid, seda rohkem on edaspidi pritsida vaja.
Iseenestki mõistetavalt ei tohi pritsida õitsevaid taimi! Vastasel korral saavad pihta eelkõige tolmeldajad – mesilased ja kimalased – ning teised nektaritoidulised kasulikud putukad.
Ise olen putukamürkidest aeg-ajalt Vertimec’i kasutanud, kui häda käes. Mõjub ka läbi lehe, st tapab lehetäid ära isegi krussis kirsilehe sees. Vertimec tõrjub tegelikult eelkõige kedriklesti, ent toimib ka putukkahjurite vastu. Kasutatakse rohkem katmikalal – nt kedriklesta vastu kurgil. Ooteaeg (aeg, peale mida võib pritsitud taimi süüa) kõrvitsalistel, maasikal, maguspipral ja tomatil on 3 päeva, lehtsalatitel ja maitsetaimedel 14 päeva.

4 thoughts on “Lehetäidele säru!”

  1. Tere!
    Tore, et on blogi, kust abi leiab, aitäh! Aga oleks küsimus seoses amplimaasikatega, mis õitsevad ju läbi suve. Kas lehetäide vastu pritsida (looduslike vahenditega) siis tõesti ei tohi kohe üldse?

  2. Tere!
    “Hädaga sööb kurat kärbseidki!” on üks vana ütlemine. Ehk siis, kui ei tohi, aga väga vaja, siis natuke võib. 😉
    Oma maasikail ma lehetäisid märganud pole tegelikult ning seega pritsimise vajadust pole tekkinudki. Oletan, et maasikaampleid Teil väga palju ei ole ja sel juhul peaks tõesti ilma keemilise tõrjeta hakkama saama. Tugevasti tabandunud lehed võib ju lihtsalt ära noppida (taim kasvatab kiiresti uued) ning ülejäänud lehetäid saaks näiteks veejoaga maha pesta: pritsipudelitel on düüs reguleeritav nii, et vastavalt vajadusele saab tekitada kas üsna peene veetolmu või siis peene tugeva veejoa. Selle veejoaga saabki täisid lehtedelt maha pesta, sest ega lehetäi end kuigi tugevasti kinni hoida ei suuda ju.
    Pritsida võib nt sibulakoore leotisega, millele on lisatud rohelist seepi: 20 g sibulakoori lasta 1L vees 24 tundi liguneda, seejäral kurnata ja lisada 1 spl rohelist seepi. Pritsida võib kohe ja ilma lahjendamata. Võib kasutada ka noori nõgeseid enne õitsemist: 100 g peenestatud nõgeseid leotada pool kuni terve ööpäeva 1L vees, lisada seejärel 1 spl rohelist seepi ning kasutada kohe pritsimiseks. Kui tõrjet korrata, siis erineva leotisega. Lehetäisid tõrjuvad veel küüslaugutõmmis, rabarberilehtede leotis ja tegelikult veel mitmed taimsed keskkonnasõbralikud preparaadid.

  3. Tere! Mul on noored viljapuud, mille lehed on muutunud auklikuks (kirss ja pirn). Kas need on lehetäide kahjustused? Kui pritsida keemiliselt, siis mitu korda peaks seda tegema ja kui pikk peaks olema pritsimise vahe?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.