Nagu eelmises postituses lubatud, teen täna juttu lehetäidest.Koos taimede ärkamisega ärkavad ka lehetäid ja muud tegelased, kes värskest rohelusest matti võtta loodavad. Lehetäid talvituvad munadena ning hooaja esimene põlvkond koorub umbes sel ajal, mil pungad avanemas on – lausa enne lehtimist. See põlvkond on võrreldest edasiste, suviste, põlvkondadega siiski veel suhteliselt väikesearvuline, sest ega kaugeltki kõik munad ei talvitu.  Suvel lehetäid poegivad, ent viimane põlvkond sügise hakul muneb munad, mis jäävad talvituma.

Lehetäid ja nende kahjustus

Erinevatel taimedel toimetavad eri liiki lehetäid, ent üks ja sama liik on tihti polüfaag, st toitub paljudel taimedel ilma selget eelistust omamata. Aedniku mätta otsast vaadates polegi kuigi oluline, mis liik parasjagu just seda taime piinab, sest nii kahjustus kui tõrje on kõigil neil ühesugused. Mõni taimeliik, näiteks maguskirsipuu, on nende kahjurite suhtes aga siiski eriliselt tundlik.

Tõrje

Kui lehetäid aeda ilmuvad – ja ilmuvad nad paratamatult! – siis ei saa neil ikkagi päris omatahtsi toimetada lasta. Midagi tuleb ette võtta…

Mahetõrje

Kõige mõistlikm ja ilmselt ka kõige odavam on oma aed kujundada sellisel viisil, et kahjuritel, sh lehetäidel seal võimalikult ebamugav oleks ja kasuritel seevastu jälle hea toimetada. Lehetäidest päris lahti ei saa mitte ühelgi viisil, ent kui oskame ja viitsime aias kasulikele putukatele häid tingimusi luua, kujuneb seal välja kahjurite-kasurite tasakaal ning kuigi kahjuritest priiks me kunagi ei saa, ei võta nad enamasti ka võimust. Tõsi, alati on võimalik, et nii ei lähe ja vahel ei suuda kasulikud putukad lehetäisid vaos hoida. Eks siis peab midagi muud ette võtma.

Peamised maheda tõrje viisid

Segaistutus

Mitut liiki taimi lähestikku kasvamas ajab kahjureid segadusse ning neil on raskem oma lemmiktoidutaime üles leida. Lisaks toimivad mõned taimed ka kahjuripeletitena – nt ahtalehine tagetes ja teisedki tugeva lõhnaga taimed.

Kasurite meelistaimed

Värvikat kauaõitsevad nektaririkkad taimed on silmale kenad vaadata, aga meelitavad aeda ka näiteks sirelasi, lehetäide ühte kurjemat vaenlast. Valmik toitub nektarist, ent vastsed on tõelised röövloomad: üks sirelase vastne võib oma elu jooksul lausa tuhatkond või enamgi lehetäid ära süüa.

Mehaaniline tõrje

Taimedel toimetavad lehetäid võib lihtsalt näppude vahel laiaks litsuda või siis veejoaga maha pesta. Tugevama kahjustuse ja krussis lehtede korral on aga mõistlik kahjustunud võrse latv või vähemalt krussis lehed ära lõigata ning hävitada

NeemAzl ja teised looduslikud preparaadid

Lehetäisid hävitavad mitmedki väega taimedest tehtud preparaadid. NeemAzal on kommertspreparaat ja valmiskujul ostetav, ent variante on teisigi: nt roheline seep koos sibulakoore, küüslauguküünte või põldosja tõmmisega. Kõik need preparaadid on leebe toimega ning eelkõige kasutamiseks enne, kui asi väga kurjaks läheb.

Feromoonpüünised

Lehetäide jaoks feromoonpüüniseid küll pole, ent herne-, ploomi- ja õunamähkurile ning õunakoile on nad täiesti olemas ja saadavalgi. Feromoonpüünised on liigispetsiifilised ning toimivadki vaid ‘oma’ kahjurite vastu: ploomimähkurit õunamähkuri püünis ei püüa.

Keemiline tõrje

Keemilise kahjuritõrje juures kehtib kuldne reegel: nii vähe kui võimalik, ent nii palju kui vaja täpselt õigel ajal ja õiges kohas. Õige ajastus tähendab kahjurite ilmumist. Varem pole ju kedagi tõrjuda ning tõrjega hilinemine maksab kätte kas saagikao või lausa taime hävinguga. Koduaedades kasutamiseks lubatud keemilised putukatõrjevahendid on kõik kontaktmürgid, st peavad kahjuriga vahetult kokku puutuma. See tähendab, et lehte pealt pritsides lehe allküljel toimetavate lehetäidega ei juhtu midagi.
Keemilise kahjuritõrje juures on aga see oht, et kasulikud putukad saavad valusamalt pihta ning mürgi mõju lahtudes ei ole enam suurte kedagi, kes kahjureid vaos hoiaks. Oskamatu keemilise tõrjega võib seetõttu nö tsüklisse sattuda – mida rohkem priitsid, seda rohkem on edaspidi pritsida vaja.
Iseenestki mõistetavalt ei tohi pritsida õitsevaid taimi! Vastasel korral saavad pihta eelkõige tolmeldajad – mesilased ja kimalased – ning teised nektaritoidulised kasulikud putukad.
Ise olen putukamürkidest aeg-ajalt Vertimec’i kasutanud, kui häda käes. Mõjub ka läbi lehe, st tapab lehetäid ära isegi krussis kirsilehe sees. Vertimec tõrjub tegelikult eelkõige kedriklesti, ent toimib ka putukkahjurite vastu. Kasutatakse rohkem katmikalal – nt kedriklesta vastu kurgil. Ooteaeg (aeg, peale mida võib pritsitud taimi süüa) kõrvitsalistel, maasikal, maguspipral ja tomatil on 3 päeva, lehtsalatitel ja maitsetaimedel 14 päeva.