Kasvatame paprikataimed ette!

Paprikad poeletilt

Märts on juba üsna kaugele edenenud ja paprika võiks ammu külvatud olla. Samas – ega lootusetult hilja nüüd ka ei ole. Mul jäi omal samuti paprikakülv tänavu mõneti hilisemaks kui tavaliselt – kuigi on juhtunud, et panen seemne mulda alles märtsi teises pooles, koos tomatiseemnega. Nii et pole hullu, kui alles praegu asi käsile võtta.

Vasakul ja keskel külvitablett enne leotamist, paremal mõneminutise leotamise järel külviks valmis.

Paprika tõusmetel on erinevalt tomati tõusmetest üsna nadi juurestik, mis pikeerimist väga hästi ei tarvitse taluda: kui tomati pikeerimine taimekesi kiiremini edenema ärgitab, siis paprika tõusmetele mõjub pikeerimine pigem pärssivalt. Seetõttu ongi turbatabletid paprikakülviks väga hea valik: pikeerima ei pea ja taimi potistades juurestik viga ei saa.

Värskest viljast võetud läbikuivamata seeme peaks kiiremini idanema kui läbikuivanud pakiseeme

Peaks, jah, nagu ma tuttavatelt kuulnud olen – aga ei ühti! Ühe korra põhjal ei saa muidugi otsustada, ent tänavu 2. märtsil külvatud seemnetest tärkasid 10. märtsil kõigepealt ühe sordi poest ostetud kuivad seemned, ülejäänud kolm sorti (veel üks sort kuiva seemnega ja kaks poepaprikat kuivamata seemnetega) hakkasid täna, so 11. märtsil ninasid turbast välja upitama.
Toidupoest viljana ostetud paprika seemnete külviga on tegelikult üsna suur tõenäosus alt minna: pole ju teada, kui pika kasvuajaga ning kui nõudlik sort tegelikult on. Olen siiski tuttavatelt kuulnud, et nad tulemusega päris rahul on ning mõtlesin seepärast tänavu ise ka järele proovida. Näis siis, mis sest saab.

Tärkamas paprikaseemned. Vasakul ja paremal servas vastavalt 3 ja 3 külvitabletti värske seemnega, ülejäänud kuiva seemnega – kõik ühel ajal külvatud
Paprikatõusmed neljandal päeval pärast tärkamist (mõni seeme on veel tärkamatagi).

Hea kvaliteediga seeme tärkab peaaegu sajaprotsendiliselt ja kui seemnega laiutada pole, võib igasse tabletti ühe seemne panna. Ise olen küll pea alati kaks seemet pannud ning kui mõlemad seemned tärkavad, nõrgema tõusme lihtsalt ära näpistanud. NB! Tõusme külvitabletist välja rebimine ei ole hea mõte, sest nii võib allesjääva taimekese juuri vigastada.

Kahest tõusmest (vasakul) on üks selgelt nõrgem, mistõttu tuleks see eemaldada ja jätta alles tugevam (paremal)

Paprika nõuded kasvutingimuste suhtes

Valgus
Optimaalne valgustatus 20000…30000 luksi. Tõusmed kasvavad esimese kahe nädala jooksul kiiremini, kui päeva pikkus on 12 tundi; hiljem on paprika fotoperioodiliselt neutraalne ning tema kasv ja areng päeva pikkusest ei sõltu.
Soojus
Seeme ei idane alla +13 C juures, +15 C juures võib tärkamiseks kulud terve kuu. Optimaalne külvitemperatuur on +25…+30 C, mille juures taimed umbes nädalaga tärkavad. Optimaalne kasvutemperatuur kuni viljumise alguseni on +20…+30 C päeval ja +15…+18 C öösel, pilves ilmaga või varjulisemas kasvukohas aga ka päeval vaid +20…+22 C. Viljuvad taimed edenevad kenasti ja annavad saaki veel +16…+18 C juures, ent +13 C ja madalam temperatuuri juures taimede areng seiskub. Mulla temperatuur ei tohiks olla alla +20 C. Miinustemperatuuride suhtes on taimed VÄGA tundlikud ja hävivad juba -0,3 C juures.
Vesi
Üldiselt on paprika suure veevajadusega ning vajab viljumise ajal ööpäevas 3…4 liitrit vett ruutmeetri kohta. Halvasti mõjub paprikale nii mulla läbikuivamine kui liigniiskus. Kastmisvee temperatuur ei tohi olla alla +15 C, parem veel, kui see on vähemalt +20 C. Optimaalne õhuniiskus on 60…80%, liiga kuivas õhus võivad õied variseda ning liiga niiskes tabanduvad nii õied kui viljahakatised seenhaigustest (hahkhallitus nt).
Muld
Paprika on mullaviljakuse suhtes nõudlik ning edeneb hästi vaid õhurikkal parasniiskel kõrge huumusesisaldusega pinnasel. Optimaalne pH on 6,0…6,6. Väga hästi mõjub paprikale väetamine komposti või kõdusõnnikuga.
Istutamine
Kasvukohale istutatakse taimed tavaliselt 2…2,5 kuu vanuses, so päris õitsemise algul või esimeste viljahakatiste moodustumise ajal.

Paprikataim

Paprika on tegelikult mitmeaastame taim, ent meie kliimas kasvatatakse teda üheaastasena.

Juurestik
Paprikal on sammasjuurestik suhteliselt nõrgalt arenenud peajuure ja tugevasti harunenud külgjuurtega. Lisajuuri tekib üldiselt vaid varre alumisele osale, harva ka kõrgemale. Juurestik paikneb põhiliselt 20…30 cm sügavusel ning kasvab hoogsalt kuni viljumise alguseni, misjärel juurte kasv vaibub. Üldiselt on paprika juurestiku taastumisvõime suhteliselt nõrk, mistõttu istikuid soovitataksegi ilma pikeerimiseta ette kasvatada. Pikeeritud taimedel võivad kasv ja areng kuni paariks nädalaks tugevasti pidurduda.
Vars
Algul rohtne, hiljem osalt puitunud ja korgistunud. Võrsed on paprikal haprad ning murduvad ettevaatamatul käitlemisel kergesti,  toestamata taimel sageli ka vaid viljade raskuse mõjul.
Lehestik
Optimaalsetes kasvutingimustes on meie kliimas täiskasvanud taimel tavaliselt 200…300 lehte. Esimene pärisleht ilmub 5…20 päeva peale tärkamist ning taim kasvab aeglaselt 5.-8. lehe tekkeni. Seejärel hakkab aga lehestik heades kasvutingimustes jõudsalt suurenema.
Õied
Mõlemasugulised ja isetolmlevad. Tolmeldajate olemasolul toimub kergesti aga ka risttolmlemine – mis tähendab, et kui tahta ise seemet võtta, ei tohiks magusparikaid ja vürtspaprikaid kõrvuti kasvatada; vastasel korral on järgmisel aastal kõik paprikad rohkem või vähem kibedad. Õitsemisaegsed liiga kõrged temperatuurid (üle +30 C) häirivad viljastumist ning põhjustavad saagikadu. Ühel taimel võib moodustuda 50…100 õit, ent kui viljad jäetakse taimele täisküpsuseni, on õisi oluliselt vähem. Esimene õiepung, nn kroonipung, tekib peavarre harunemiskohas ning vähemalt suureviljalistel sortidel tuleks see eemaldada.
Viljad
Nii suuruselt, kujult kui värvuselt väga mitmesugused. Viljade arv taime kohta sõltub väga tugevasti nii kasvutingimustest kui sordist: enim vilju on väikeseviljalistel sortidel optimaalsetes kasvutingimustes, vähim aga suureviljalistel sortidel kehvades oludes. Maguspaprika saak koristatakse reeglina tehnilises küpsuses (so veel rohelisena või värvimuutuse alguses), vürtspaprika saak aga bioloogilises küpsuses sordiomaselt värvununa. Ka maguspaprika viljad võib korjata bioloogilises küpsuses, ent see vähendab taime kogusaaki tuntavalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga