Kasvatame oksast istiku! I osa

‘Arkadia’ noor taim oma esimese arvestatava saagiga

Sügisesel viinapuude lõikuse õppepäeval käis meil nii mõnigi huviline ja enamik neist soovis kevadel pistokste juurutamisega ning neist istikute kasvatamisega ka ise kätt proovida. Järgnevaga annan lühiülevaate sellest, kuidas meil aiandis need asjad käivad. Paar ootamatut nippi juurdumise soodustamiseks käin ka välja!

Aeg ongi parasjagu sealmaal, et viinapuuistikutega juba algust teha: juurdumiseks kulub sõltuvalt temperatuurist, sordist ja aastast vaat oma kuu või enamgi. Lisa veel võrsete kasvamise aeg – ja juba ongi maikuu keskpaik käes, mil vastse taime kasvuhoonesse julgelt paika saab istutada (avamaise kasvukoha puhul peab kannatust varuma ja ootama, mil öökülmaoht mööda saab).

Niisiis – oksad…

Viinapuu pistokste ette valmistamine juurutamiseks: vasakpoolsel pildil ette valmistamata oksad, keskmisel pildil paremal kolme oksa alumised lõiked uuendatud ning parempoolsel pildil vasaku oksa koor juurdumise soodustamiseks vigastatud

Oksad hoiame üle talve jahedas ja lihtsalt kilesse pakituna, optimaalne temperatuur on seejuures (-5)-2 …+2(+5). Kile hoiab niiskuse paraja, mingi muu niiske materjali (niiske turvas/liiv, märjad ajalehed vms) okstele lisamine on tegelikult ülearune; enamgi veel – plusskraadide juures võivad oksad siis hoopis hallitama minna.

Piltidel on hästi näha, et sügisel valmis lõigatud pistokstel on alumise punga all veel mitme cm pikkune oksajupp. Juurduma paneku eel tuleks oksi kindlasti vees leotada: vähemalt ööpäeva, aga võib ka kaks (see parandab juurdumist tublisti). Oksad võivad üleni vees olla. Enne okste likkupanekut peab aga alumist lõiget uuendama, lõige tehakse vahetult punga alt, nagu keskmisel pildil näha. Olen veel kohanud soovitust vigastada alumise punga juures koort  kahelt poolt oksa mõne cm ulatuses. Halvemini juurduvate sortide korral pidavat see nõks samuti juurdumist parandama.

Vasakpoolsel pildil on talvitunud oksad enne alumise lõike uuendamist, parempoolsel aga pärast

Juurduma on mõtet panna vaid need oksad, millel uued lõiked ilusad rohelised on. Väline koore kiht on pruun, see on normaalne, ent seest peab oks puhasroheline olema. Ka säsi pruunikas värvus oksa ristlõike keskel on terve ja elujõulise oksa tunnus. Hästi korgistunud tervete okstega ei juhtugi ületalve hoidmisel midagi, ent halvasti korgistunud või haigustest tabandunud oksad kaotavad enamasti oma rohelise tooni – st hukkuvad. Et talvitunud okste lõikekohad enne lõigete uuendamist pruunid on, on samuti normaalne.

Juurduma

Oksad juurduma panekul

Ideaalsed tingimused okste juurutamiseks:

  • temperatuur okste alumiste otste juures: +22…+25
  • temperatuur okste ülemiste otste juures: +12…+15
  • õhuniiskus: esimestel nädalatel maksimumi lähedane

Selliseid tingimusi pole aga lihtne saavutada, sest tavaliselt kipub temperatuur ülemiste oksaotste juures olema kas sama kõrge või isegi kõrgem veel kui alumiste otste juures. Selline kümnekraadine temperatuurierinevus ärgitab juuri varem, enne pungade puhkemist tekkima. Kui aga võrsed enne juurte teket arenema hakkavad, võib juurte areng pidurduda – või halvimal juhul kasutatakse pistoksa kogu toitainete varu võrsete peale ära ning juuri ei moodustugi.

Meil juurduvad pistoksad talvekasvuhoones – altsoojendusega laual umbes 10-kraadise õhutemperatuuri juures. Paneme oksad sorditi puntidena suurde seguvanni niiske perliidi peale ning vanni tõstame altsoojendusega lauale – nagu alloleval pildil näha.

Juurduma pandud oksad katame kilega, jättes siiski mõne väikese õhutusaugu ka. Ülal paremal on must termoanduri juhe

Kile võib üsna õhukindlalt peal olla oma paar nädalat julgesti ja kauemgi veel – ent niipea, kui pungi juba avanema hakkab, tuleb õhutust järsult parandada: vastasel korral on suur oht, et võrsehakatised mädanema lähevad. Kallust ja juuri hakkame ootama kolmandal nädalal, aga sellega võib ka märksa kauem minna. Kui juba kallus moodustunud, võib oksad ära potistada. Esiotsa on juured väga haprad ning õige potistusaja mööda laskmine teeb elu hulk maad keerulisemaks: raskem on taimi potistada ning kaod on ka suuremad.

Põhimõtteliselt võib oksad, eriti, kui neid vähe on, ka kohe ära potistada – aga siis kindluse mõttes kaks oksa ühte potti, sest kõik niikuinii kasvama ei lähe. Juurutuspotti mulla sisse vahetult viinapuupistokste otste alla võib panna mõned idanemisvõimelised odraivad: need pidavat pistokstel juurte tekkimist kiirendama. Ise pole küll tegelikult proovinud…

Juurutada saab ka vees

Viinapuu pistoksi võib ka vees juurutada, see pole üldse raske. Meie ise pole seda viisi seni kasutanud tegelikult, ent tänavu proovime ära.

Mida selle viisi juures silmas pidada:

  • oksad tule ette valmistada nagu ikka (st alumised lõiked uuendada ja seejärel 1-2 ööpäeva leotada)
  • vett olgu purgis vaid mõni cm ning oksad ei tohi kunagi kuivale jääda
  • vesi olgu kogu aeg värske, mis tähendab, et vahetama peaks vett ENNE kui see sogaseks ja lehkama läheb
  • purk okstega olgu valges ja soojas (toatemperatuuril, nii umbes 20 kraadi juures), ent mitte otsese päikese käes!
  • tavaliselt puhkeb ülemine pung enne, kui juured tekkima hakkavad; sel juhul soovitatakse võrsehakatis ettevaatlikult ära murda (nii, et mitmikpunga allesjäävaid külgpungi ei vigastaks)

Juurdumise kiirendamiseks võib koos viinapuupistokstega purki panna ka mõned pajuoksad: neist leostub vette aineid, mis viinapuupistokstegi juurdumist pidavat kiirendama.

Peale esimese võrehakatise ära murdmist viibib uute võrsete teke oma paar nädalat või isegi rohkem. Selle ajaga tekivad aga enamasti ka juba juured ning juurdunud pistoksa võib ära potistada.

Kasvustimulaatorid?

β-indolüülvõihape IBA (vasakul) ja α-naftüüläädikhape NAA (paremal) on head juurekasvuergutid

Viinapuupistoksad juurduvad enamasti päris hästi ka ilma igasuguseid ‘trikke’ kasutamata, ent vahel leotatakse oksi enne juurduma panemist siiski juurekasvuerguti(te) lahuses: 50 mg/L IBA + 25 mg/L NAA 12…24 h jooksul paneb kalluse ja juured kiiremini arenema.  Kõrgemad kontsentratsioonid või pikem leotusaeg võivad küll juurdumist veelgi enam soodustada, ent samas võivad siis pungad üldse mitte puhkeda. Oleme ise vahel neid kasvustimulaatoreid kasutanud, ent viinapuu pistokste puhul ei ole seda tegelikult vaja teha, juurduvad ilma ka kenasti.

Kui täna juurduma pandud okstega juba mingeid silmaga nähtavaid muutusi täheldada saab, annan järgnevate postitustega teada, mis ja kuidas!

2 thoughts on “Kasvatame oksast istiku! I osa”

  1. Tere.Juurduma pandud viinamarja pistoksal on juba üks kasvama hakkand pung ära murtud nüüd kasvab juba teine.Kas murran teise ka ära?Samas on märgata ka juure algeid.Või panen juba potti?
    Lp.Margus Ehrenpreis.
    info@soojapump.ee

  2. Kui juurehakatised juba näha, siis võib ära potistada. Esiotsa peaks võibolla mõnda aega veel kõrget õhuniiskust hoidma, ent üsna pea hakkavad noored juured juba mullast vett kätte saama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga