Kaktuseseemikute pookimine

Kida-lehiskaktus Pereskiopsis spathulata on noorte seemikute jaoks asendamatu pookealus. Žiletiteral vasakul on poogitav tähtkaktuse ristandi seemik ning paremal paistab kida-lehiskaktus.

Kaktuseseemikute pookimine juba väga väikestena annab neile võimsa kasvuimpulsi. Eriti oluline on see haruldaste ja vähelevinud liikide-vormide paljundamisel ning suisa asendamatu aretustöös, mida pookimine mitmekordselt kiirendada lubab.

Kidalehiskaktused heas kasvuhoos (vasakul) ja pookimiseks ette valmistatuna (paremal)

Pookimise õnnestumiseks peab pookealus olema heas kasvuhoos, sellest annavad kidalehiskaktusel aimu prisked ja pringid vanemad lehed ning noored arenevad lehed võrse tipus. Erinevalt teistest pookealustest ei tohi aga seda liiki paar-kolm päeva enne pookima asumist kasta: Pereskiopsisel on peale kastmist juurerõhk nii kõrge, et lõikekoht hakkab tõenäoliselt tugevasti ‘lekkima’ ning poogend ei kasva seetõttu külge.  Ka peale pookimist ei tohiks vähemalt viie päeva jooksul taimi veel kasta, hiljem on poogendid juba enam-vähem kokku kasvanud ning mahlajooks neid enam ei ohusta.

Oma kogemustest ütlen veel, et õhurõhu järskude muutustega võib samuti liigne mahlajooks kaasneda, seega äikeselise ilmaga Pereskiopsisele pookida ei maksaks!

Vasakult paremale: Pereskiopsis enne pookimist, pookimiseks ette valmistatuna ja juba poogituna

Enne pookimist lõigatakse võrse tipust mõni sentimeeter ära (võrsetipu võib juurutada) ning tihti eemaldatakse ka mõni leht. Kui iga pooge kuivamise vältimiseks eraldi teibiga katta (nagu kõige parempoolsel pildil näha), tuleb mõned ülemised lehed kindlasti ära võtta.

Pookimise käik:

  • lõika ära võrse tipp
  • eemalda mõned ülemised lehed
  • võta poogitav seemik ettevaatlikult pöidla ja nimetissõrme vahele
  • terava ja puhta žiletiga lõika poogend (seemiku tipmine osa – tavaliselt ülemine kolmandik või pool) ja jäta see žiletile: just nii, nagu postituse avapildil näha
  • lõika sama žiletiga pookealuse tipust veel mõne mm paksune seib maha ja nihuta poogend otse žiletiteralt paika
  • suru poogendit õrnalt pookealuse vastu, poogendit surumisega samal ajal ettevaatlikult ühes ja teises suunas keerates (et võimalikku õhku lõikepindade vahelt välja saada)
  • kaitse poogendit kuivamise eest: iga poogend eraldi nagu ülal näha või siis hoopis kõik poogitud taimed koos läbipaistvas kastis/karbis, kus õhuniiskus 100% lähedal oleks (piserda vett põhja ja seintele näiteks)
  • hoia poogitud taimi valges, ent mitte otsese päikese käes
  • optimaalne temperatuur on +23 C paari-kolmekraadise kõikumisega ühele või teisele poole
  • viie päevaga peaks poogend külge kasvanud olema, kuid kindluse mõttes võiks nädalaga arvestada; siis pole poogendil enam kuivamisohtu ning teibi võib eemaldada (või taimed vaba õhu kätte paigutada)
Poogendid võib katta spetsiaalse pooketeibiga, see kaitseb kuivamise eest hästi; sel juhul pole ‘niiskuskambrit’ vajagi ja värskelt poogitud taimed võivad rahulikult vabas õhus olla
Sellises suuruses poogendid võiks juba püsipookealustele,  nt salekaktustele (Harrisia) ümber pookida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga